Vaba aine

Unt, A.-L. (2013) Vaba aine. Müürileht. 30: Talv

Eesti Kunstiakadeemias sündis sügissemestril valikaine nimega Vaba Aine, mis ühendab avaliku ja digitaalse ruumi näitajad, protsessid, mustrid ja vastastikmõjud. Rääkisime Mikk Meelaku, üks aine koordinaatoriga, õppeprotsessi ideest, sisust ja tulemustest.



Pinksiklubi
Unt, A.-L. (2013) Sotsiaalne pinks ja tema direktor. Müürileht. 27: Suvi

Seadsime linnaruumi rubriigis uue formaadina sisse linna, tänavakultuuri ja/või väärt projektidega kõrva või silma jäänud persoonid, et nendega väheke juttu ajada. Esimesena kutsusin külla pinksiklubi eestvedaja Risto Kozeri.


UUSNURK
Arjus, T. (2013) Uusnurk. Müürileht. 25: Kevad

Mis võiks juhtuda, kui ühendada tulevikku vaatav digitaalselt genereeritav vormiloomevõimalus tagasivaatavate manuaalvõtete (näiteks paberi voltimise tehnikatega) ja looduse fraktaalse loogikaga. Tartu linnaruumi väikevormiuuentuste kontseptsiooni ja selle levitamiseks loodud koostööplatvormi UUSNURK tutvustab Müürilehes Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus.


Tallinna arhitektuuribiennaal. Eellugu
Unt, A.-L. (2013) TAB210. Urbanistide uudiskiri U. Nr 13

Kas 95 aastat vabariiki on uhke seisukohavõtt või ebaõiglane valearvestus? Millist hetke saab lugeda ajaloo alguseks? Kas Olümpia hotell on aus Eesti kultuuripärand? Aga korstnaga rehielamu?

B210 korraldas biennaalieelselt EKAs vabaaine, et leida ideid ja materjali kuraatorinäituse väljakuulutamiseks. Käisin raporteerimas. Lugu ilmus nii Müürilehes kui U-s, kuna nii oli kokku lepitud (valik linnaruumiteemasid ongi mõlemas väljaandes topeltavaldamisel). Ilmumisjärgselt saime Arhitektuurikeskuselt noomituse, et oleme TABi kui kaubamärki väärkohelnud ja peaksime midagi ette võtma. Hmm...  Ei võtnud midagi ette.

Klõps artikli juurde U-s (mõlemas on materjal sama, ainult küljendus erineb. English version also availabe in U)

Kalasadamast
Unt, A.-L. (2011) Tallinna teadmistepõhine merepiir. Loovvõimekuse kasutamisest Kalaranna piirkonna arendamisel. Sirp 43 (3369)  

Panen Kalasadama/Kalaranna näitel kokku oma doktoritööd, mis heidab pilgu iseregulatsioonile linnaruumi kujundavates protsessides. Töö on artiklitepõhine, lugudega saab tutvuda siin kõrval akadeemia rubriigis. Kultuuripealinna aasta raames tundus sobiv üht-teist lihtsamini tarbitavaks kirjutada.

Siia klõpsates saab Sirbi võrku teksti enese juurde

ÕU  
on välieluruumi ajakiri, mida annavad vajadusel ja võimalustel põhinevas tempos välja maastikuarhitektid ja head inimesed Merle Karro-Kalberg, Karin Bachmann, Anna-Liisa Unt, Evelin Reimand, Martin Allik ja Ave Kongo.

Varasemaid numbreid nõua raamatukogust või sõbralt! Issuus on mõned ja kuues number on saadaval nuti-ostuks.

http://ou.edicy.co/  

  
 
Seitsmes number räägib planeerimisest, ise on hetkel trükikojas, ent pakub vastuseid: 
Kellele tehti võltshauad? Kuhu? Millal?
Kes tegelikult kaasamise tappis?
Kui veriselt toimub planeerimine ühendriikides?
Otse Hiinast: jõhkrutsemised tulevikulinna hälli juures. Miks keskkond psühholoogi juures käib?

Õigel ajal parimates poodides! 


Vabavara, avatud lähtekood 
Unt, A.-L. (2012) Vaba linn on uus must. ÕU 6/2012

2012. aastal toimus Tallinnas rida (oli rida? mitu tükki igatahes) sündmusi, mis pöörasid tähelepanu vabavaralistele ja muudele häkitavatele süsteemidele linnaruumis. Ma leian, et see on totaalne tee tulevikku, see on uus must.  

Helsingi Aalto ülikooli (School of Art, design and Architecture) meediatüübid korraldavad juba mitmeid aastaid selleteemalist tohutu ulatusega seminari, kus ma 2012. aastal käisin ja väga soovitan. Seminari link on siin all. 

Kirjutasin sellest tollal nii:

VABA LINN ON UUS MUST 

Aprilli lõpus juhatati Tallinnas sisse üks värskem vaade linnadele, linnauurimusele ja nende seosele vabavaraliste vahendite ja võimalustega. Värskemast vaatest tõotab tulla see järgmine suur ASI!

VABA LINN on hetkel ühekordne tutvustav sündmus, loodetavasti seeria ja tõenäoliselt peagi tooniandev mõtteviis, mis keskendub "informatsiooni, nähtuste, küsimuste ja probleemide leidmisele, kogumisele ja töötlemisele linna erinevatest kihistustest nagu kultuur, kunst, kommunikatsioon, turvalisus, säästlikkus ning mobiilsus, et seejärel mõjutada nende kogumite arengusuundi kasutades vabavara, selle loomise ja kasutamise metoodikaid ja neist tulenevat üha rohkem populaarsust koguvat mõttemalli avatud juurdepääsust ja aktiivsest isetegemisest" (vabalinn.kultuurikatel.org pressiteatest).


Liikumise / suhtumise / tööviisi pärisaluseks on kaheksakümnendate keskelt alguse saanud open source (vabavara, avatud lähtekood) -filosoofia, milles jõuti järeldusele, et veebikeskkonnaga kaasnev info liikumise kiirus ja jagamise lihtsus ja vabadus nõuavad seniste põhimõtete ülevaatamist ja uuendamist. Open source võimaldab tarkvara jagamist ja avatud kaasamist - seda võib uurida, muuta ja jooksvalt täiendada.

Open design on liikumise haru, mis tegeleb tarkvara kõrval ka objektide ja toodetega. Info jagamine on sarnane näiteks Creative Commons litsentseerimissüsteemi toimimisega. Kui viimane määrab teose kasutamise õigused erinevates variatsioonides teatud piirideni (näiteks vikipeedia, Flickr), siis avatud (vaba) disaini põhimõtted on selle edasiarendus - siin annab disainer teose täiesti vabaks. Muudatused saavad samaaegselt puudutada nii toote riistvara kui tarkvara - nii objekti ennast kui selle taasloomis- ja kasutusviise.

Vaba disaini toimimise lihtsateks näideteks on nt. 3D-printer RepRap, mis on lisaks mahtude printimisele programmeeritud printima ka iseennast, et tagada sellega teenusele ligipääs ka neile, kes pärisprinterit endale lubada ei saa. Juhendi järgi saab printeri ise tükkidest kokku panna, ostes sellele kas jooksvalt uusi pisiuuendusi või jäädes selle hetke tootearengu juurde, kuid võimaldades sellegipoolest toote paljundamist. Avatud disainimeetodit kasutades on tänaseks turule tulnud loendamatu hulk tarkvaratooteid, veebiplatvorme (nt. Fraktali Edicy veebilehetoorikud, millele koodivõõras kasutaja lollikindla liidese abil vaid pilte ja teksti lisab, kuid mille on koodi teades võimalik enda jaoks täpselt parajaks kruttida) ja tooteid, alates kirjastiilidest kuni telefonide ja autodeni välja.

Tooted jõuavad tarbijani tooriku või osadena, koos tööriistakohvri ja juhenditega. Tarbijal on võimalik toode komplekteerida kas juhendi järgi või juhendi baasil - instruktsioonidesse võivad vaikimisi olla lisatud ka toote häkkimisvõimalused. Heaks näiteks on siin kasvõi ikeahackers.net: ülimenuka, tükkide ja juhendi kujul hangitava sisustuskraami äraspidi kokku panemise sait, mis tutvustab muudetud tooteid ning toodete ja tootegruppide hübriide. Olgugi et vabavaraline arhitektuur kõlab komplitseeritult, isegi kõhedalt, on ühel Eesti maastikuarhitektuuribürool töös vaba, tööriistakohvrina turustatav väliruumilahendus, mis komplekteeritakse tellija vajadustest lähtuvalt disainerite poolt välja töötatud paindlikest, täiendatavatest elementidest.

VABA LINNA töögrupid arutlesid kahe päeva jooksul ühe ja sama suhtumise eri väljundite üle.  

Defineerimist vajas näiteks kasvõi vaba disaini definitsioon - see on nullindate algusest saadik küll olemas, reaalsuses on ta aga teiste sarnaste selgituste pealt maha kirjutatud. Seega pärineb definitsiooni praegune versioon ajast, mil avatud disain ise veel praktikas ei toiminud.

Definitsioonitöötoa läbiviijad Aalto Ülikoolist (Aalto University Media Factory & Open Knowledge Foundation) tutvustasid GitHub'i liidest kui platvormi avatud koodide, litsentside, toodete ja juhendite jagamiseks, samuti teabe jagamiseks kes ja kuidas kellegi disaini häkkinud on. Platvorm on näiteks Google Docs'ist pisut pandlikum, registreerides muudatuste tegija ja muudatused, mis on tehtud. GitHubis algatatigi vaba disaini definitsiooni koostamine, mille eri maailmanurkades tehtud parandustel ja täiendustel saab jooksvalt silma peal hoida (nägemiseks peab olema töögrupi registreeritud liige).

Töötubades tegeldi ka QR-koodide kasutamise ja võimaluste uurimisega. Esialgu saaks nende abil lihtsalt andmeid koguda - kui koodid paisata mööda linna laiali, saaks koostada statistika nende populaarsuse kohta. Iseenesest on ka Tallinna linn koodide kasutamisest huvitatud, soovides nende abil vaatamisväärseid punkte ja punktide infot välja pakkuda. Välja pakuti erinevaid lihtsaid lahendusi koodide praktiliseks kasutamiseks, võimaldades näiteks bussipeatustes ööülikooli loenguid kuulata. Samuti saaks tähistada näiteks arheoloogiamälestiste kohti ja juhatada huvilised näiteks kaevamiste blogidesse. Süsteemi saaks kasutada ka ülelinnalise info jagamiseks, mis aitaks linlastel orienteeruda, linkides kasvõi bussigraafikuid. Linna esindaja sõnul on sarnaseid ideid institutsionaalsel tasemel veel esialgu raske läbi suruda - suhtumine on praegu veel (Eesti kohta) üllatuslikult jäik.

B210 miksis Nokia ussimängu, Tron'i, geopositsioneerimise ja nutitelefoni, luues Vabaduse väljakul paikneva interaktiivse mängu saidi nastik.meelak.net abiga. Mängija on üks ussidest, kelle ülesandeks on väljakul paiknevaid tähiseid süüa. Mida suuremaks sa kasvad, seda keerulisem on teistel mängijatel sinuga kokku põrkamist vältida - kes põrkab, see sureb. Mäng kasutab Node.js serverit, mis suudab andmeid reaalajas ülikiirelt edastada - kõik mängijad saavad koheselt teada kes mida on söönud, kes kuhu liikunud või kes on surma saanud. Füüsiline mängulaud tahab praegu veel pisut tööd, et platsile kanda statsionaarsed nastikute toitumispunktid.

Galerii Tank katsetas töötoas Tetrapakitud Linn miniatuurekspositsiooni võimalusi. Mahlapakkide korkide sees prooviti seekord Tank Galeriid linnaruumi laiali laotada - tavaolukorras on galerii jope sees.

Analoog-blogi. Foto: Janek Zavatski (pilt ilmus ajakirjas ÕU - kui autoril on pretensioone, palun pöörduda)

Kaks töötuba testisid analoog-linnablogisid, kus möödujatel oli võimalik kaaslinlastele teateid jätta. Erinevatesse punktidesse linnas tekkisid uut tüüpi liidesed, mis on rohkematele kasutajatele kättesaadavad. Aktiivset osalust õhutavate punktide kõrvale püstitati ka passiivselt tarbitavaid teoseid-teateid-loosungeid, mis ei ole esimestest sugugi vähemkõnekad. Kodeeritud teate kaudu saab linlastele üsna hõlpsasti edasi anda ka üsna kriitilise sõnumi. Hullude Päevadega seotud arutu raharaiskamise vastulauseks pakuti välja asise silmapaariga illustreeritud plakatit Tõsised Päevad: ees on tõsised päevad, plakat toimub kui kuulutus, millelt saab endale lunastust rebida, kas siis küttepuude või tasuta transpordina. Talongiga võiks ideaalis saada otse küttekontorisse või bussi astuda.

Kui osad Vaba Linna sessioonide jooksul läbimängitud võtetest kuuluvad linnaaktsioonide peavoolu-raudvarasse, siis ülejäänud on potentsiaalikad tulevikuteemad, mis annavad väga paljudele seotud valdkondadele täiesti uue mineku. Ja mitte ainult kitsalt linnauurimuses, vaid kõiges, mis vabavara ja teabe/toodete avamise kaudu oma haaret suudavad rikastada.